Aasta kinnisvaraturu väljavaated 2018.
2017. aasta oli kinnisvaraturul hea aasta. Oleme tunnistajaks hinnatõusule, uusehitiste ja -hoonete kasvule ning uute hüpoteeklaenude arvu kasvule (mida soosivad madalad intressimäärad – hüpoteegid).
Ehitussektor on suurendanud oma panust sisemajanduse kogutoodangusse, jõudes 2011. aasta eelsele tasemele. Kasvanud on ka ehitustööhõive, kuigi madalamate palkadega.
Hispaania statistikainstituut kinnitab, et 2017. aasta viimane kvartal ehitussektor on kasvanud 4%, ja on loonud umbes 1.5 miljonit töökohta Hispaanias.
Siiski oleme veel kaugel 2008. aasta maile eelnenud ehitusmahust, mil Hispaania kinnisvarabuum läbi kukkus. Kuid nagu me ütleme, on need positiivsed aspektid, mis panevad meid mõtlema Hispaania kinnisvaraturu uuele elavnemisele.
Kinnisvara kui investeeringu osas oleme jõudnud kasumlikkuse tase 11% lähedal 2017. aasta jooksul. See suurendab huvi Hispaania turu vastu, kuna suuremat kasumlikkust otsivatele välisinvestoritele saab tõmbepunkti saada muudest allikatest.
Kinnisvarahinnad on veidi tõusnud 6%, kuigi on olnud piirkondi, mis on jõudnud vastavalt 13 ja 10 protsendini.
Seega näeme piirkondi nagu Baleaari saared, Kataloonia, Madrid on oluliselt ületanud müügihindade 10% tõusu, millele järgneb Valencia regioon ja Andaluusia.
Mis puudutab üüriturgu, siis suured linnad võtavad juba praegu piiravaid meetmeid turismikorterite üürimiseks registreerimise lubade andmisel, eriti Barcelonas ja Madridis. Nende tegevustega püütakse ohjeldada üldise üürituru hinnatõusu ning suurendada eluruumi püsiüürile suunatud pakkumist.
Samamoodi on pangad muutnud finantspoliitikat seoses uue panoraamiga ning on nendest positiivsetest punktidest innustunult avatud pakkuma finantseerimist madala intressimääraga turul.
Selle kõige juures 2018. aastat esitatakse kinnisvara vallas suurte perspektiividega turg nii investeeringutele kui ka elamutele.
Seoses müügiga välisinvestorite poolt ka kirjed. Tehingud, mis viivad meid teistesse aastatesse enne 2008. aasta maikuud. Ostude liidrid on endiselt britid, olles ligi 19%, kuid vähem kui varasematel aastatel. Seejärel järgige prantslasi (8% koguarvust) ning sakslasi ja rootslasi, kes jõuavad 7%, belglased 6.5% ja itaallased, kes jõuavad peaaegu 5.4%.
Oleme tunnistajaks ostja mitmekesistumisele, mis on vähendanud Briti turu vähenemise mõju pärast Brexitit.
